Juba käes esimene september.
Kõige suurem ootusärevus ongi
tavaliselt selle päeva pärast. Tuttav kool ja sõbrad, keda pole 3 kuud
juba näinud. Nüüd tuleb pärast pikka ja suurt puhkust ennast jälle
õppima sundida :) Kohale pole veel jõudnud, et vot, 2 aastat veel ning
siis saab kool lõpetatud. Ikka on selline tunne, et siin koolipingis
istun veel mõnigi aasta. Kindlasti peaks ennast nüüd kokku võtma ja
asuma usinasti õppima. On juba harjumuseks saanud, et kui ei kästa, siis
ka ei tee. Aga see peab nüüd muutuma. Muidu istungi mitu aastat lisaks
koolis.
Suvi oli suurepärane. Kuigi vigastusi suutsin
koguda küll hulganisti, kogusin ka palju ägedaid mälestusi ka. Nii
tantsupidu, laagrid kui ka paraad Valgas, olid parimad suvised hetked.
See suvi läks jube kiiresti mööda, tavaliselt on olnud plaan, et igapäev
midagi toredat teha, kuid mõnel päeval see ainult plaaniks jäigi. Ka
askeldada jõudsin suvel, tundsin ennast nagu hunt Kriimsilm oma üheksa
ametiga. Aga pool suvest veetsin puhates ning olulise osa ka tervenedes.
Alati on minul võimalik jääda palavikku, siis kui teised väljas
suvitavad.
Tänane päev läks üsnagi kiiresti mööda,
koolis sai vaid natukeseks käidud. Aktuselt muidugi hiiliseme jällegi
ära. Ning rääkisime ära kõik jutud, mis suvel rääkimata jäid. Kindlasti
suudame homme sama innukalt rääkida nagu täna. Vastakad tunded on homse
päeva suhtes, kuid arvatavasti hajuvad nad kiiresti ära.
Tuleb vaid oodata ja näha :)
Võin tunduda küll päris suure vingujana, kuid teha mahukat uurimustööd, no see ajab ikka vinguma küll. Olen küll pikaldaselt mõelnud, et kuidas ja millal hakata uurimustööle natuke rohkem keskenduma, kuid ideesid on alati vähe ja miski kohe ei tõmba selle poole. Isegi praegu, mil peaksin tegema uurimustööd, teen hoopis blogi sissekannet. Mitte, et poleks aega, vaid viitsimisest ja inspiratsioonist on vajaka. Teema on küll normaalne, kuid mida ma teen, kui see enam ei tundu mulle huvitav, vahetamiseks aega pole ning uue teema otsimisega läheks arvatavasti kaua aega nagu juba esimese puhul oli. Aga lõpetamiseks on vaja see tehtud saada, stressitase aina tõuseb ja juba tunnen, kuidas uurimustöö masendus peale tikub. Midagi peaks tegema, kuid mida, seda veel vaja uurida. 
